Sämmilij kielâlij já kulttuurlij jiešnaalij väldim huámášumán sote-palvâlusâin

Kulttuur já eenikielâ sehe tooid lohtâseijee siärvádâhân kuullâm láá sämmilij teháliih vyeimiväärih. Maaŋgâhámásiih iäláttâsah, tego puásuituálu, kuálástem, miäcástem, čuággim já tyejeh kuleh sämmilii kulttuurháámán. Sämmilij pyereestvaijeem kulmekeeđgih láá meid uásálâšvuotâ já luáttámuš.

Sämmilii kulttuurân kulá jiečânâs piergim. Iše uuccâm siärváduv ulgguubeln sáttá orroođ elilâm sämmilâžân omâsin, iäge jieijâs aašijn lah laavim sárnuđ ulgguubiälásijd. Historjálij traumai já sote-palvâlusâin kielân já kulttuurân lohtâseijee olgoštemvuáttámušâi keežild palvâlusâin lii pyeri väridiđ tuárvi ääigi luáttámuš šoddâm várás já kalga vuáđudiđ kulttuurlávt torvolii pirrâs.

Anni moijáá päikkišiljostis. Kove čižetpele pajeroobdâst lii Aani puásui.
Ulmuuh aneh sämikulttuur tubdâmuš tehálâžžân elilâm ulmui palvâlusâin. Kove: Hanna-Kaisa Hämäläinen.

Sämikielâ táiđusâš pargoviehâ já kulttuurlii ibárdâs nanodem pargovievâ siste láá kuávdášlii teháliih ääših ko lii orniimin palvâlusâid elilâm sämmilij várás. Palvâlustáárbu árvuštâlmist kolgâččij väldiđ huámášumán kielâ lasseen taid sämmilii elilâm ulmuu táárbuid já vuovijd, moh láá šoddâm ereslágán kulttuur keežild.

Meid persovnlâš kuáhtám lii eromâš tehálâš, tondiet ko sämmilii kulttuur siste láá iäruh. Puoh ulmuuh láá ohtâgâsah, já täävih já ibárdâsah sättih mulsâšuđ ohtâgâsâi kooskâ. Äššigâs jiešmeridemvuoigâdvuođâst, kielâ, kulttuur já persovnlii táárbu huámášumán väldimist sehe vuoigâdvuođâst finniđ šievtásásii tipšo olgoošthánnáá asâttuvvoo ovdâmerkkân laavâst sosialtipšo äššigâs sajaduvâst já vuoigâdvuođâin.

Maaŋgâs sátáččij meid hiettâđ tast, et sosial- já tiervâsvuotâtipšo palvâlusâin tieđeetmist kevttuuččii sämikielah sehe suomâkielâlâš čielgâkielâ.

Elilâm sämmilijn lii vuoigâdvuotâ šoddâđ iberduđ jieijâs eenikielân

Vuáruvaiguttâsân vuáđuduvvee sosial- já tiervâsvuotâtipšo palvâlusâin kulttuurlii ibárdâs tárbu sehe máhđulâšvuotâ ášástâllâđ jieijâs eenikielân láá eromâš teháliih. Távjá kieđâvuššâmnáál ääših láá persovnliih já váddáseh kommunikistiđ, já tain lii vaigâd sárnuđ vieres kielân. Vaigâdis aašijn-uv lii älkkeb sárnuđ, ko tiätá et šadda iberdum.

Tárbu sämikielâlijd palvâlussáid lii luándus peeleest juátkojeijee, já ave mield iše já palvâlusâi tárbu távjá lassaan. Sämmiliih elilâm ulmuuh láá távjá hárjánâm kevttiđ suomâkielâlijd palvâlusâid, tondiet ko sämikielâliih palvâlusah iä lah lamaš fáállun. Elilâm ulmuuh iä meidgin haalijd vaattâđ jieijâskielâlii palvâlus. Tondiet lii tehálâš faallâđ palvâlusâid sämikielân säämi kielâlaavâ miäldásávt tonttáá, et äššigâs pivdá tom sierâ.

Ášástâllâm tulkkum peht kalga orniđ táárbu mield

Áámmát- já kielâtáiđusii tuulhâ kevttim lii tehálâš talle, ko ij lah sämikielâlâš pargee já äššigâs hiätá tuulhâst. Ášástâllâm tulkkum peht sáttá orroođ ulmui mielâst váduhin. Sämmilâš siärvádâh lii ucce, já talle tulkkâ sáttá leđe äššigâsân uápis. Tot sáttá kepidiđ haalu muštâliđ persovnlijn aašijn, já ton lasseen taha vaigâdubbon luáttámušlii äššigâskoskâvuođâ hámášume.

Puoh tobdoin vuálgus aašijd tâi kulttuurlijd noormâid já áárvuid ij pyevti tárkká jurgâliđ kielâst nuubán. Ton lasseen sote-sánádâh lii távjá uuđâs iäge elilâm ulmuuh veltihánnáá tuubdâ uđđâsumosijd teermâid. Talle äššigâskoskâvuođâ tááhust kuávdáš ääših sättih pääcciđ huámmášhánnáá.

Elilâm ulmui palvâlusâin lii eromâš tárbu jieijâskielâlijd palvâlussáid já kulttuurlii ibárdâsân

Eromâšávt elilâm ulmui palvâlusâin lii eromâš tárbu sämikielâlijd palvâlussáid já elilâm ulmui šoddâđ iberdum jieijâs kulttuur jesânin. Maaŋgâ elilâm sämmilâžân suomâkielâ lii viärásub kielâ já maaŋgâs sárnu tuše sämikielâ. Muštopyeccein maŋeláá oppum suomâkielâ sáttá vájálduđ ollásávt, já talle kommunikistem luhostuvá tuše jieijâs eenikielân. Muštopyeccee elilâm olmooš sáttá tarbâšiđ eromâš torjuu meid jieijâs kulttuurlii identitet paijeentolâmân.

Lii kuávdášlii tehálâš, et kielâ já kulttuur váldojeh huámášumán meid muštopyeccei palvâlusâin. Muštoteestah já muštopuácuvuođâi diagnosistem lii čonâsum viestâreennâmlii jurdâččemvuáhán, mii sáttá toohâđ diagnosistem vaigâdubbon. Nube tááhust suomâkielâ hyeneeht sárnoo já äddejeijee sämmilii já suomâkielâ sárnoo áámmátlii koskâsiih kommunikaatiovaigâdvuođah sättih meid laiđiđ puástu iäpádâsân muštopuácuvuođâst.

Anni čáittá kameran kove alnestis nuorâbin.
Tárbu kulttuurlii ibárdâsân já jieijâskielâlijd palvâlussáid lii eromâš tehálâš puárásij palvâlusâin. Kove: Hanna-Kaisa Hämäläinen.

Tiäđuh elilâm sämmilij eromâštáárbui huámášumán väldimist palvâlusâin: