Elilâm sämmiliih tarbâšeh jieijâskielâlijd palvâlusâid

Olmoošvuoigâdvuotâkuávdáš (Ihmisoikeuskeskus) västidij Sämitige povdiittâsân uásálistiđ teemaookon nuuvt, ete tot pajedij oovdân sämmilij vuorâsij vuoigâdvuođâid jieijâs kielân. Mij peesâim meid uápásmuđ sämmilâšvuorâsij elimân Aanaar kuávlust. Puoh teevstah láá luuhâmnáál puoh kuulmâ sämikielân.  

Onni já Laila Aikio.

Pääihist tiervâtteh lodeh

Kaabi Isá Onni, Onni Aikio, 76, áásá kálguinis Lailain, 59, päikkisajestis Aanaarjäävri riddoost. Onni lii šoddâm já pajasšoddâm siämmáá saajeest já porgâm eellimpargostis puásuialmajin já kuálásteijen eejis luodâi mield.

Onni já Laila ettâv, ete piirâs já luándu láá toh, moh láá huolâtškuáttám sunnuu pyereestvajemist. Puoh, maid suái tarbâšává, lii tääbbin pääihist. Aldemuu palvâlempááikán lii sunnuu kulen mätki 80 kilomeetterid.

”Jiem mun mátáččiigin aassâđ tobbeen”, iätá Onni palvâlempääihist. Onni iälá motomin luámutipšoost, já veikâ palvâlempääihist tiäivá-uv puáris uápisulmuid já piäsá sárnuđ uápis puásuialmaiguin, te tobbeen váilu uápis piirâs. Pääihist tiervâtteh lodeh já virkkuus Eeliš-peenuv sehe uáinus Aanaarjäävri oolâ, mast puáhtá čuávvuđ iveaaigij juurrâm.

Pääihist Oonist láá sierâlágán piergâseh piergiim iššeen, ko Laila iälá peivipargoost 40 kilomeetter keččin. Laila čáálá iđedist Oonin muštokiirján pajas peeivi hommáid já tom tehálumos, ete kale ääigi sun puátá pááikán.

Onni já Laila käibidává jieijâskielâlijd palvâlusâid. Laila tuáivuččij ovdâmerkkân, ete muštoiskos puávtáččij rähtiđ Ooni eenikielân, anarâškielân.

Tekstâ: Johanna Alatorvinen  

Koveh: Hanna-Kaisa Hämäläinen  

Kylátálualmai Anni Äärelä.

Sämikielâlâš kylátálualmai muštâl mainâsijd jieijâs kielân

Heijá Ánne, Anni Äärelä, 82, njuško auto stivrâm tuáhá já vyeijil teermi tuáhá almottiđ alda orroo poccuid, ete sun lii puáttám pááikán. Kyehti poccuu itá forgâpalij Ánne  maajeeld šiiljon, já poccuuh tiettiv tárkká, ete mon uuvsâ tuáhá pääcciv vyerdiđ purrâmuš. Nieidâ Inger-Ánne muštâl, ete poccuuh láá iännásis maailm tehálumoseh, ige sun maašâ maaŋgâ peeivi meddâl pääihist, ko kalga peessâđ maassâd huolâttiđ poccuin já pennust.

Ánne käälis áásá 115 kilomeetter keejist palvâlempääihist, já Ánne áásá sunnuu táálust ohtuu. Aldemuu ráánjá luus lii mätki 25 kilomeetterid já káávpán Anarân 75 kilomeetterid. Párnááh láá viggâm finniđ eenis varriđ aldeláá palvâlusâid, mutâ Ánne tobdá, ete sun lii taarbâšlâš päihistis. Sun uásálist ain vajos mield puásuipargoid já tuáijoo.

Sämikielâlâš kylátálualmai iälá Ánne kulen suulân kyevti oho kooskâi. Toh puudah láá-uv teháliih, tastko pargo paaldâst piäsá kuullâđ kylá mainâsijd já savâstiđ jieijâs kielân tavesämikielân. Meid sämikulttuur tubdâm lii tehálâš. Ánne muštâl, ete sämmilâšvuotâ lii suu ubâ eellim, já suu eellimave kukkosâš pargos lii sirdeđ tom puáttee suhâpuolváid.

Motomin eellildijn annojeh meid kreatiivliih čuávduseh. Talle ko Ánne käälis lâi vala pääihist te suái tulâstâláin šiljoost, amas tarbâšiđ vyelgiđ meeci räi. Návt uápis hommáid puáhtá pyehtiđ aldeláá, ko ij innig peesâ jotteeđ meecist. Ánne iätá-uv, ete sun piso oornigist, ko jotá luándust já toovhust.

Tekstâ: Johanna Alatorvinen  

Koveh: Hanna-Kaisa Hämäläinen