Sápmelaš ahkeolbmot dárbbašit iežasgielat bálvalusaid

Olmmošvuoigatvuođaguovddáš vástidii Sámedikki bovdehussii oassálastit temávahkkui bajidemiin ovdan sápmelaš boarrásiid vuoigatvuođaid iežaset gillii. Beasaimet maiddái oahpásmuvvat sámeboarrásiid eallimii Anára guovllus. Buot teavsttaid sáhttá lohkat buot golmmain sámegielain. 

Onni ja Laila Aikio.

Ruovttustis lottit guoimmuhit su  

Kaabi Isá Onni, Onni Aikio, 76, ássá eamidiinnis Lailain, 59, ruovttubáikkistis Anárjávrri gáttis. Onni lea šaddan ja eallán seammá báikkis ja bargan eallinbarggus badjealmmájin ja guolásteaddjin nugo su áhččige.

Onni ja Laila muitaleaba, ahte biras ja luondu leat dat, mat leat fuolahišgoahtán sudno veadjimis. Buot maid soai dárbbašeaba gávdnojit ruovttus. Lagamus bálvalanruoktu lea sudnos 80 kilomehtera duohken.

”Ii son gal máhtášii ássat doppe”, árvala Onni bálvalanruovttu birra. Onni fitná muhtimin luopmodivššus, ja vaikke bálvalanruovttus deaivvadage ovddeš oahppásiiguin ja beassá ságastit oahpes badjealbmáiguin, váilu doppe oahpes biras. Ruovttustis su guoimmuhit  lottit ja virkos Eeliš - beana sihke oainnus Anárjávrái, mas son beassá čuovvut jagiáiggiid molsašuvvama.

Ruovttustis Onnis leat iešguđetlágan rusttegat birgema veahkkin, go Laila johtá beaivebarggus 40 kilomehtera duohken. Laila čállá iđđes Onnii muitingirjái bajás beaivvi bargguid ja dan dehálepmosa, galli áigge son joavdá ruoktut.

Onni ja Laila váillaheaba iežasgielat bálvalusaid. Laila sávašii  ovdamearkan, ahte muitinteastta sáhtášii bargat Onni eatnigielain, anárašgillii. 

Teaksta: Johanna Alatorvinen 

Govat: Hanna-Kaisa Hämäläinen 

Anni Äärelä.

Sámegielat dálualmmái muitala ságaid sámegillii 

Heijá Ánne, Anni Äärelä, 82, njuike biilla stivrranii ja vuodjá mielli duohkái almmuhit bohccuide, mat leat lahkosis, ahte son lea boahtán ruoktot. Guokte bohcco ihtet farggabáliid Ánne  maŋis šilljui, ja bohccot dihtet dárkilit, man uvssa duohkái galgá čuoččastit vuordit biepmu. Nieida Inger-Ánne muitala, ahte bohccot leat eadnái máilmmi dehálepmosat, iige son loavtte máŋga beaivve leat eret ruovttus, go ruovttoluotta galgá joavdat fuolahit bohccuin ja beatnagis. 

Ánne isit ássá 115 kilomehtera duohken bálvalanruovttus, ja Ánne ássá sudno dálus okto. Lagamus kránnjá lusa lea mátki 25 kilomehtera ja gávpái Anárii 75 kilomehtera. Mánát leat oččodan eatniset fárret lagabui bálvalusaid, muhto Ánne dovdá iežas dárbbašlažžan ruovttustis. Son oassálastá ain veajus mielde boazobargguide ja duddjo. 

Sámegielat dálualmmái fitná Ánne luhtte sullii guovtte vahku gaskkaid. Duot bottut leatge dehálaččat, dasgo barggu olis beassá gullat gili ođđasiid ja ságaid ja maiddái háleštit sámegillii. Maiddái sámekultuvrra dovdan lea dehálaš ášši. Ánne muitala, ahte sápmelašvuohta lea su oppa eallin, ja su eallinagi bisti bargun lea sirdit sápmelašvuođa boahttevaš buolvvaide. 

Gaskkohagaid boarásmuvadettiin dárbbašuvvojit maiddái hutkás čovdosat. Ánne  beallalačča ásadettiin vel ruovttus, soai dolastalaiga šiljus, ammes dárbbašit vuolgit guhkkelebbui meahccái. Ná oahpes doaimmaid sáhttá buktit lagabui, go ii sáhte šat jođašit meahcis. Ánne dadjáge bissut searaid alde, go johtá luonddus ja barggilda. 

Teaksta: Johanna Alatorvinen 

Govat: Hanna-Kaisa Hämäläinen