Sääʹmvuäʹmmoummuin lij vuõiggâdvuõtt äʹššeed sääʹmǩiõʹlle

Vuâđđlääʹǩǩ stään saaʹmid Lääʹddjânnam oʹdinakai alggmeeran vuõiggâdvuõđ jiijjâs ǩiõʹlle da kulttuuʹre da tõid kuõskki jiõččvaaldšma saaʹmi dommvuuʹdest. Lääʹddjânnmest mainstet kolmm sääʹmǩiõl: tâʹvvsääʹmǩiõl, aanarsääʹmǩiõl da nuõrttsääʹmǩiõl.

Saaʹmin âkkõõvvâm vuäʹmmoummuin lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad jiijjâsǩiõllsaid kääzzkõõzzid. Vuäʹmmoummuin lij tarbb tõõzz, što siʹjjid fiʹttje jiijjâs ǩiõlin da jiijjâs kulttuuʹres vuäzzliʹžžen. Ouddmiârkkân Sääʹmbaromeetr (2016) mieʹldd teâđ sääʹmǩiõllsain kääzzkõõzzin liâ kuuitâǥ võl hueʹneld vuäǯǯamnalla, da lääʹddǩiõl siltteei saaʹmin vueʹrdet äʹššeem lääddas.

Veäʹǩǩvuõiggâdvuõttkansler čåuddmõõžž (OKV/1161/1/2018) mieʹldd Kela lij tuejjääm huõlteʹmesvuõđ sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâs viikkmõõžž vuâđđlääʹjj da sääʹm ǩiõll-lääʹjj õõlǥtem naaʹlin: sääʹmǩiõllsai interneʹttäʹššeemvuäittmõõžž puuttmõš neuʹrrad sääʹmǩiõllsai õõut-tääʹssʼsažvuõđ Kela kääzzkõõzzi vuäǯǯmõõžžâst da jeäʹrben saaʹmi dommvuuʹdest tuâjjlažkååʹdd âlgg pâʹstted kääzzkâʹstted sääʹmǩiõʹlle. Še parlameʹnttvuõiggâdvuõttäʹššooumaž lij jeeʹres õhttvuõđin ǩiʹddjam vuâmmšõõzz saaʹmi ǩiõllʼlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Jeäʹrbi mieʹldd Euroopp suåvtõs lij auʹǯǯjam Lääʹddjânnam eeʹjjest 2018 raʹvvjed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi âsttjemvuõđ sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin.

Lääʹddjânnam riikk-kõskksaž õõlǥtõõzzid da meersa lääʹjjšiõttummuž saaʹmi ǩiõllʼlaid vuõiggâdvuõđid kuõskeeʹl:

·         Euroopp suåvtõõzz vooudlaž leʹbe minoritettǩiõli kuõskki eurooppneeʹǩǩ vuâđđǩeʹrjj (1998) 10 artikla 3 päiʹǩǩ

·         ÕMčõõđtõs alggmeerai vuõiggâdvuõđin 21 artikla 2 päiʹǩǩ

·         Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ 17 § 3 mom

·         Sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ 12

·         Lääʹǩǩ sosiaalhuõl äʹššneeʹǩǩ sââʹjest da vuõiggâdvuõđin 4 § 1 da 2 mom