Sámeboarrásiin lea vuoigatvuohta doaimmahit áššiid sámegillii

Vuođđoláhka sihkkarastá sámiide Suoma áidna eamiálbmogin vuoigatvuođa iežas gillii ja kultuvrii ja daid guoski iešráđđemii sámiid ruovttuguovllus. Suomas hállojuvvojit golbma sámegiela: davvisámegiella, anárašgiella ja nuortalašgiella.

Sápmelaš ahkeolbmuin lea vuoigatvuohta oažžut iežasgielat bálvalusaid. Boarrásiin lea dárbu gulahallat iežas gielain ja iežas kultuvrra lahttun. Ovdamearkan Sámebarometri (2016) mielde dieđut sámegielat bálvalusain leat goittotge olámuttos vel uhcánaččat, ja vurdojuvvo, ahte suomagiela máhtti sápmelaččat dikšot áššiideaset suomagillii.

Veahkkevuoigatvuođakánslera čovdosa (OKV/1161/1/2018) mielde Kela lei suostan sámegielat bálvalusaid ovddideami vuođđolága ja sámi giellalága eaktudan vugiin: sámegielat áššiid dikšunvejolašvuođa váilun loavkida sámegielat olbmuid ovttaveardásašvuođa Kela bálvalusaid oažžumis ja eandalii sámiid ruovttuguovllus bargoveahka galgá bastit bálvalit sámegillii. Maiddá riikkabeivviid vuoigatvuođaáššeolmmoš lea sierra oktavuođain gidden fuopmášumi sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvamii. Earret eará Eurohpa ráđđi lea ávžžuhan Suoma jagi 2018 sihkkarastit sámegielat bálvalusaid olahahttivuođa sosiála – ja dearvvasvuođabálvalusain.

Suoma riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat ja álbmotlaš  áhkaásaheapmi sámiid gielalaš vuoigatvuođaid oktavuođas: